Hagudi Põhikooli palgakorralduse alused
Alus: PGS § 71 lg 2 p 4
1. Üldsätted
1.1. Hagudi Põhikooli (edaspidi kool) palgakorralduse alused on dokument, mis sätestab koolis töö tasustamise põhimõtted ja korra.
1.2. Kooli palgakorralduse aluste koostamise korraldab direktor. Palgakorralduste aluste koostamisel ja muutmisel konsulteerib direktor õpetajate ja teiste töötajatega ning hoolekoguga, et võimaldada töötajatel ja hoolekogul avaldada arvamust ja saada direktorilt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele, eesmärgiga jõuda palgakorralduse alustes kokkuleppele. Kooli palgakorralduse alused kooskõlastatakse Rapla Vallavalitsusega.
1.3. Kooli palgakorralduse alused on avalikult kättesaadavad kooli kodulehel.
1.4. Direktor rakendab palgakorralduse aluseid õiglaselt, läbipaistvalt, põhjendades vajadusel oma palgakorraldust puudutavaid otsuseid.
1.5. Töötaja töötasu kokkuleppimisel ja maksmisel lähtutakse töölepingu seadusest, Rapla valla munitsipaalkoolide palgakorralduse koostamise ja elluviimise põhimõtetest ning teistest töötajate töö tasustamist reguleerivatest õigusaktidest.
1.6. Töötajate töötasu kokku leppimisel arvestatakse koolile tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurusega.
2. Töötasu
2.1. Õpetaja kogutasu hulka kuuluvad nii rahalised kui ka mitterahalised hüved, mida töötaja saab oma aja, oskuste, teadmiste, pingutuse, panustamise ja tulemuse eest.
2.2. Mitterahalisi hüvede (nt võimalus osaleda koolitustel, töökorralduse paindlikkus ainetundide vabadel päevadel, kaasaegne ja toetav töökeskkond ning töövahendid jne), eesmärk on suurendada töötajate heaolu ja motivatsiooni. Mitterahalised hüved ei tähenda seda, et need ei too tööandjale kaasa lisakulusid, vaid seda, et neid on rahas keeruline mõõta.
2.3. Põhipalk on õpetaja töötasu fikseeritud osa, mis on määratud õpetaja tööülesannete, töösisu, töö mahu ja vastutuse ning õpetaja tööalaste teadmiste, oskuste, kogemuste ja hariduse põhjal.
2.4. Muutuvpalk on töötasu ebaregulaarne osa (tulemustasu, motivatsioonitasu, preemia, lisatasu). Tulemustasu, motivatsioonitasu ja preemiaga tasustatakse väljapaistvaid tulemusi ja täiendavat pingutust lühiajalises perspektiivis. Lisatasuga tasustatakse lisaülesannete täitmist.
2.5. Töölepingus ei määratleta kontakttundide täpset mahtu. Töötasu on töötaja töölepingus kokku lepitud töö eest makstav tasu, mis hõlmab kõiki töölepingus ja ametijuhendis kokkulepitud ülesannete täitmist, tööülesannete mahtu, töösisu, pädevust, töötulemusi, kogemusi, kvalifikatsiooni ja ajakulu.
2.6. Töötaja tööülesannetes lepivad direktor ja töötaja kokku töölepingus ja selle lisas olevas ametijuhendis/ametijuhendites. Tööülesannete kirjeldus peab olema piisavalt selge ja arusaadav, et töötaja teaks, milliste tööülesannete täitmist temalt oodatakse (nt õppetundide ettevalmistamine, õpilaste kirjalike tööde parandamine jne, klassijuhatajaks olemisel teatud spetsiifiliste ülesannete täitmine). Kokkulepitud tööülesanded mahuvad kokkulepitud tööaega.
2.7. Direktor peab tagama töötajale töölepingus kokkulepitud töötingimused. Kokkulepitud töötingimusi, sh töö tasustamise tingimusi, võib muuta ainult töötaja ja direktori kokkuleppel.
2.8. Kõik kokkulepped ja palgamuudatused vormistatakse töölepingu lisana. Kui õpetajaametiga (õpetaja tööga) koos täidetav muu amet või tööülesanne ei muuda seda õpetajaametiks või -tööks, tuleb lepingus piiritleda õpetajana tehtava töö koormus ja nt ringijuhina,tugispetsialistina jne tehtava töö koormus.
2.9. Töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil töötaja täitis talle pandud ülesandeid. Kui töötajale on kehtestatud täistööajast lühem tööaeg, arvestatakse töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.
2.10. Töötasu arvestuse aluseks on õpetaja ametikoht tööajaga 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22.08.2013. a määruses nr 125 „ Haridustöötajate tööaeg“, teistel töötajatel 40 tundi nädalas.
2.11. Täistööajaga õpetajate töötasu ei või olla madalam Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud õpetajate töötasu, sh klassijuhatamise tasu, alammäärast. Teiste täistööajaga töötavate töötajate töötasu ei või olla madalam Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast või kooli pidaja poolt kehtestatud töötasust.
2.12. Tööaeg võib jaguneda arvestusperioodi jooksul ebaühtlaselt ning töö intensiivsus võib olla õppeaasta jooksul vahelduv.
2.13. Töötasu saab diferentseerida isikupõhiselt, arvestades punkt 2.3. sätestatud tingimusi ning õpetajate kutsestandartist tulenevate ülesannete täitmist ja täitmise võimekust.
2.14. Klassijuhatamise tasu sõltub õpilaste arvust klassis. Kokkuleppel klassijuhatajatega lisandub kindlaks määratud klassikomplekti juhendamise tasule veel summa vastavalt õpilaste arvule.
2.15. Katseajal võib kokku leppida töötaja töötasuks tema ametikohale planeeritud töötasu tasemest madalama töötasumäära, eeldusel, et töötaja vajab sisseelamisperioodil olulist tööalast juhendamist ja arvestades, et töötasu ei või olla madalam Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
2.16. Töötasu kokku leppimisel peab kooli direktor töötasustamist töötajale põhjendama.
3. Muud tasud
3.1. Lisatasu makstakse töötajale täiendava tööülesande täitmise eest, mis ei ole määratletud tema töölepingus ega ametijuhendis. Täiendavate tööülesannete täitmises ja lisatasu suuruses lepivad kooli direktor ja töötaja kokku enne töö teostamise algust.
3.2. Õppetöö vaheajad (koolivaheajad) on kõikidele kooli töötajatele tööaeg. Õpetajal on aastas 36 ainetundide vaba päeva, mida saab kasutada ületunnitöö ja asenduste hüvitamiseks.
3.3. Puuduva töötaja ülesannete täitmise eest üldtööaja sees üldjuhul lisatasu ei maksta. Kui puuduva töötaja asendamine tingib töötaja poolt ületundide tegemise, hüvitatakse töötajale ületunnitöö vaba aja andmisega.
3.4. Töötajale makstakse ületunnitöö ja riigipühal töötamise eest lisatasu või hüvitatakse kokkuleppel töötajaga ületunnitöö ja riigipühal töötamine vaba aja andmisega.
3.5. Preemiat võib maksta tunnustusena töötajale väljapaistvate tööalaste saavutuste eest või erakordse panuse eest ühekordses projektis. Preemia suuruse otsustab kooli direktor igal korral eraldi.
3.6. Motivatsioonitasu võib maksta töötajale, kes on tunnustust väärivalt õppeaasta jooksul täitnud oma tööülesandeid.
3.7. Tulemustasu makstakse eelnevalt kokku lepitud eesmärkide täitmise ja tulemuste saavutamiste eest. Tulemustasu puhul lepitakse kokku tulemustasu arvestamise periood, mõõdikud ning tulemustasu suurus.
3.8. Lisatasu, preemia ja motivatsioonitasu maksmise määrab lähtudes kooli eelarvelistest võimalustest direktor oma käskkirjaga.
4. Tasude maksmine
4.1. Töötasu makstakse üks kord kalendrikuus töölepingus määratud palgapäeval töötaja poolt osundatud pangakontole. Kui palgapäev langeb puhkepäevale, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto muutmisest tuleb töötajal teavitada kooli direktorit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.2. Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Olenemata puhkusetasu väljamakse hetkest võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks puhkuse algusele eelnevale eelviimasele tööpäevale eelneval kuuel kalendrikuul töötaja poolt teenitud töötasu. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse rahvus- ja riigipühade võrra.
4.3. Puhkusetasu kantakse töötaja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või töötaja soovi korral puhkusele järgneval palgapäeval.
4.4. Puhkused fikseeritakse puhkuste ajakavas. Puhkuse muutmiseks peab töötaja esitama direktorile avalduse vähemalt 14 päeva enne soovitud puhkuse algust.
4.5. Õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist tasu kuni 20 päeva eest kalendriaastal, hiljemalt õppepuhkuse perioodile järgneval palgapäeval.
4.6. Haigushüvitist makstakse vastavalt seadusandlusele.
4.7. Raamatupidaja väljastab elektroonselt töötajale teatise arvestatud tasude ja neist tehtud kinnipidamiste suhtes, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta. Töötajal on õigus saada selgitusi direktorilt või raamatupidajalt.
5. Tasustamine välisvahenditest rahastatavatest projektidest
5.1. Juhul, kui töötajale makstakse töötasu projekti välisvahenditest, vähendatakse kokkuleppel töötajaga proportsionaalselt kooli omavahenditest makstavat töötaja töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud tööülesannete mahtu või muutes nende sisu.
5.2. Juhul, kui projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole ette nähtud töötaja ametijuhendis ning punkt 5.1 ei ole rakendatav, käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui töötajale antud täiendavat tööülesannet või ületunnitööd, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas juhendi põhimõtetega.
Alus: PGS § 71 lg 2 p 4
1. Üldsätted
1.1. Hagudi Põhikooli (edaspidi kool) palgakorralduse alused on dokument, mis sätestab koolis töö tasustamise põhimõtted ja korra.
1.2. Kooli palgakorralduse aluste koostamise korraldab direktor. Palgakorralduste aluste koostamisel ja muutmisel konsulteerib direktor õpetajate ja teiste töötajatega ning hoolekoguga, et võimaldada töötajatel ja hoolekogul avaldada arvamust ja saada direktorilt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele, eesmärgiga jõuda palgakorralduse alustes kokkuleppele. Kooli palgakorralduse alused kooskõlastatakse Rapla Vallavalitsusega.
1.3. Kooli palgakorralduse alused on avalikult kättesaadavad kooli kodulehel.
1.4. Direktor rakendab palgakorralduse aluseid õiglaselt, läbipaistvalt, põhjendades vajadusel oma palgakorraldust puudutavaid otsuseid.
1.5. Töötaja töötasu kokkuleppimisel ja maksmisel lähtutakse töölepingu seadusest, Rapla valla munitsipaalkoolide palgakorralduse koostamise ja elluviimise põhimõtetest ning teistest töötajate töö tasustamist reguleerivatest õigusaktidest.
1.6. Töötajate töötasu kokku leppimisel arvestatakse koolile tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurusega.
2. Töötasu
2.1. Õpetaja kogutasu hulka kuuluvad nii rahalised kui ka mitterahalised hüved, mida töötaja saab oma aja, oskuste, teadmiste, pingutuse, panustamise ja tulemuse eest.
2.2. Mitterahalisi hüvede (nt võimalus osaleda koolitustel, töökorralduse paindlikkus ainetundide vabadel päevadel, kaasaegne ja toetav töökeskkond ning töövahendid jne), eesmärk on suurendada töötajate heaolu ja motivatsiooni. Mitterahalised hüved ei tähenda seda, et need ei too tööandjale kaasa lisakulusid, vaid seda, et neid on rahas keeruline mõõta.
2.3. Põhipalk on õpetaja töötasu fikseeritud osa, mis on määratud õpetaja tööülesannete, töösisu, töö mahu ja vastutuse ning õpetaja tööalaste teadmiste, oskuste, kogemuste ja hariduse põhjal.
2.4. Muutuvpalk on töötasu ebaregulaarne osa (tulemustasu, motivatsioonitasu, preemia, lisatasu). Tulemustasu, motivatsioonitasu ja preemiaga tasustatakse väljapaistvaid tulemusi ja täiendavat pingutust lühiajalises perspektiivis. Lisatasuga tasustatakse lisaülesannete täitmist.
2.5. Töölepingus ei määratleta kontakttundide täpset mahtu. Töötasu on töötaja töölepingus kokku lepitud töö eest makstav tasu, mis hõlmab kõiki töölepingus ja ametijuhendis kokkulepitud ülesannete täitmist, tööülesannete mahtu, töösisu, pädevust, töötulemusi, kogemusi, kvalifikatsiooni ja ajakulu.
2.6. Töötaja tööülesannetes lepivad direktor ja töötaja kokku töölepingus ja selle lisas olevas ametijuhendis/ametijuhendites. Tööülesannete kirjeldus peab olema piisavalt selge ja arusaadav, et töötaja teaks, milliste tööülesannete täitmist temalt oodatakse (nt õppetundide ettevalmistamine, õpilaste kirjalike tööde parandamine jne, klassijuhatajaks olemisel teatud spetsiifiliste ülesannete täitmine). Kokkulepitud tööülesanded mahuvad kokkulepitud tööaega.
2.7. Direktor peab tagama töötajale töölepingus kokkulepitud töötingimused. Kokkulepitud töötingimusi, sh töö tasustamise tingimusi, võib muuta ainult töötaja ja direktori kokkuleppel.
2.8. Kõik kokkulepped ja palgamuudatused vormistatakse töölepingu lisana. Kui õpetajaametiga (õpetaja tööga) koos täidetav muu amet või tööülesanne ei muuda seda õpetajaametiks või -tööks, tuleb lepingus piiritleda õpetajana tehtava töö koormus ja nt ringijuhina,tugispetsialistina jne tehtava töö koormus.
2.9. Töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil töötaja täitis talle pandud ülesandeid. Kui töötajale on kehtestatud täistööajast lühem tööaeg, arvestatakse töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.
2.10. Töötasu arvestuse aluseks on õpetaja ametikoht tööajaga 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22.08.2013. a määruses nr 125 „ Haridustöötajate tööaeg“, teistel töötajatel 40 tundi nädalas.
2.11. Täistööajaga õpetajate töötasu ei või olla madalam Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud õpetajate töötasu, sh klassijuhatamise tasu, alammäärast. Teiste täistööajaga töötavate töötajate töötasu ei või olla madalam Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast või kooli pidaja poolt kehtestatud töötasust.
2.12. Tööaeg võib jaguneda arvestusperioodi jooksul ebaühtlaselt ning töö intensiivsus võib olla õppeaasta jooksul vahelduv.
2.13. Töötasu saab diferentseerida isikupõhiselt, arvestades punkt 2.3. sätestatud tingimusi ning õpetajate kutsestandartist tulenevate ülesannete täitmist ja täitmise võimekust.
2.14. Klassijuhatamise tasu sõltub õpilaste arvust klassis. Kokkuleppel klassijuhatajatega lisandub kindlaks määratud klassikomplekti juhendamise tasule veel summa vastavalt õpilaste arvule.
2.15. Katseajal võib kokku leppida töötaja töötasuks tema ametikohale planeeritud töötasu tasemest madalama töötasumäära, eeldusel, et töötaja vajab sisseelamisperioodil olulist tööalast juhendamist ja arvestades, et töötasu ei või olla madalam Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
2.16. Töötasu kokku leppimisel peab kooli direktor töötasustamist töötajale põhjendama.
3. Muud tasud
3.1. Lisatasu makstakse töötajale täiendava tööülesande täitmise eest, mis ei ole määratletud tema töölepingus ega ametijuhendis. Täiendavate tööülesannete täitmises ja lisatasu suuruses lepivad kooli direktor ja töötaja kokku enne töö teostamise algust.
3.2. Õppetöö vaheajad (koolivaheajad) on kõikidele kooli töötajatele tööaeg. Õpetajal on aastas 36 ainetundide vaba päeva, mida saab kasutada ületunnitöö ja asenduste hüvitamiseks.
3.3. Puuduva töötaja ülesannete täitmise eest üldtööaja sees üldjuhul lisatasu ei maksta. Kui puuduva töötaja asendamine tingib töötaja poolt ületundide tegemise, hüvitatakse töötajale ületunnitöö vaba aja andmisega.
3.4. Töötajale makstakse ületunnitöö ja riigipühal töötamise eest lisatasu või hüvitatakse kokkuleppel töötajaga ületunnitöö ja riigipühal töötamine vaba aja andmisega.
3.5. Preemiat võib maksta tunnustusena töötajale väljapaistvate tööalaste saavutuste eest või erakordse panuse eest ühekordses projektis. Preemia suuruse otsustab kooli direktor igal korral eraldi.
3.6. Motivatsioonitasu võib maksta töötajale, kes on tunnustust väärivalt õppeaasta jooksul täitnud oma tööülesandeid.
3.7. Tulemustasu makstakse eelnevalt kokku lepitud eesmärkide täitmise ja tulemuste saavutamiste eest. Tulemustasu puhul lepitakse kokku tulemustasu arvestamise periood, mõõdikud ning tulemustasu suurus.
3.8. Lisatasu, preemia ja motivatsioonitasu maksmise määrab lähtudes kooli eelarvelistest võimalustest direktor oma käskkirjaga.
4. Tasude maksmine
4.1. Töötasu makstakse üks kord kalendrikuus töölepingus määratud palgapäeval töötaja poolt osundatud pangakontole. Kui palgapäev langeb puhkepäevale, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto muutmisest tuleb töötajal teavitada kooli direktorit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.2. Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Olenemata puhkusetasu väljamakse hetkest võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks puhkuse algusele eelnevale eelviimasele tööpäevale eelneval kuuel kalendrikuul töötaja poolt teenitud töötasu. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse rahvus- ja riigipühade võrra.
4.3. Puhkusetasu kantakse töötaja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või töötaja soovi korral puhkusele järgneval palgapäeval.
4.4. Puhkused fikseeritakse puhkuste ajakavas. Puhkuse muutmiseks peab töötaja esitama direktorile avalduse vähemalt 14 päeva enne soovitud puhkuse algust.
4.5. Õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist tasu kuni 20 päeva eest kalendriaastal, hiljemalt õppepuhkuse perioodile järgneval palgapäeval.
4.6. Haigushüvitist makstakse vastavalt seadusandlusele.
4.7. Raamatupidaja väljastab elektroonselt töötajale teatise arvestatud tasude ja neist tehtud kinnipidamiste suhtes, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta. Töötajal on õigus saada selgitusi direktorilt või raamatupidajalt.
5. Tasustamine välisvahenditest rahastatavatest projektidest
5.1. Juhul, kui töötajale makstakse töötasu projekti välisvahenditest, vähendatakse kokkuleppel töötajaga proportsionaalselt kooli omavahenditest makstavat töötaja töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud tööülesannete mahtu või muutes nende sisu.
5.2. Juhul, kui projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole ette nähtud töötaja ametijuhendis ning punkt 5.1 ei ole rakendatav, käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui töötajale antud täiendavat tööülesannet või ületunnitööd, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas juhendi põhimõtetega.